Globaalne tekstiilitööstus on tööstusharu, mille väärtuseks oli 2020. aastal 1,5 miljardit dollarit. Tänu e-kaubanduse tõusule, hinnati selle kasvu 4,4% aastas. Sellest suurima tuluosa moodustas puuvill 39%, mille suurimateks tootjateks on Hiina, India ja USA. Umbes sama palju toodeti keemilisi tekstiile, kuigi kemikaalid on ohtlikud inimeste tervisele ja keskkonnale, kasutatakse neid laialdaselt nii puuvilla kui keemiliste tekstiilide tööstuses. Tekstiilitööstus tekitab 10% kogu maailma reostusest, mida edestab kõigist tööstusharudest vaid lennundus.

Tekstiilitööstuse reostus on kõige hullemini mõjutanud USA-d ja Aasia riike. Meie siin Eestis elame nagu rohelises oaasis ega näe otseselt, millist mõju on avaldanud maailmale tekstiilitoodete tarbimise kahekordistumine aastatel 2000-2015. Kui aastal 1975 osteti keskmiselt 5,9 kg rõivaid inimese kohta, siis 2018 osteti 13 kg rõivaid inimese kohta, iga eurooplane ostab täna umbes 26 kilo tekstiile aastas, millest 11 kilo ära viskab. Keskmine ameeriklane ostab iga 5 päeva tagant uue rõivaeseme. Mida rohkem uusi rõivaid ostame, seda vähem me neid kanda jõuame, tuleb välja, et 15 aasta taguse ajaga võrreldes suisa 36% vähem.

Enamik rõivastest põletatakse või ladestatakse prügilatesse, vaid 1% sellest taaskasutatakse. Tekstiilitööstus toodab maailma kasvuhoonegaaside heitest 10% edestadest selles osas lennu- ja merelaevandust kokku. Ühe puuvillasärgi tarvis kasutatakse kokku 2700 liitrit vett ning ennustatakse, et aastatel 2015-2050 võib tekstiilitööstus lisada ookeanisse 22 miljonit tonni mikrokiude.

Kogu see statistika on kõhedusttekitav ja hoomamatu. Mida me saame siis selleks teha, et üksikisiku tasandil tekstiilitööstuse jalajälge looduskeskkonnale parandada? Euroopa Liit soovib võimalikult kiiresti üle minna ringmajandusele, mistõttu võeti 2021. aasta veebruaris vastu resolutsioon uue ringmajanduse tegevuskava kohta, mille eesmärk on ringmajandusele üle minna täielikult aastaks 2050. Kas see ka õnnestub, näitab aeg.

Kiirmoe tööstuse jäljed Aafrikas, Euronews 2021.

Meie kui tarbija ülesanne oleks kõigepealt korraldada ringmajandus oma majapidamises. Teadlikult tarbides väiksema loodusliku jalajäljega toodetud tooteid, osta tooteid pikemaks perioodiks ning eelistada teise ringi rõivaid, miks mitte ka kangaid? Kasutatud tekstiilid viia selleks ette nähtud kogumispunkti või taaskasutuspoodidesse. Mida me kindlasti teha saame, on korduvkasutus – kanda riidest poekotti, nuusata nina riidest taskurätti, kasutades orgaanilisest tekstiilist käterätikuid ning anda mõnele vananevale esemele uus elu teises valdkonnas.

Kuna hetkel seisab materjalide taaskasutus ka tehnoloogia taga, siis on mõistlik tarbida monoliitseid materjale, ehk 100% puuvilla, 100% linast, 100% siidi, sest neid kangaid on kõige kergem ümber töödelda. Näiteks ostate kleidi, mis on valmistatud ökoloogilisest 100% puuvilllast või kasutate 100% linasest voodipesu. Kuskil laborites osatakse ka erikiulisi materjale üksteises eraldada, kuid millal need tehnoloogiad tarbijani jõuavad on raske hinnata. Eraldatud kiududest uute vastupidavate materjalide tootmine on omaette väljakutse. Seetõttu peame ka täna pigem leppima taaskasutatud materjalidest segukangastega, et neid üldse kasutada saaks. Meie poest on võimalik osta teksastest valmistatud pleede, mis sisaldab ka plastpudelistest valmistatud polüestrit.

Soe Textile on võtnud oma eesmärgiks otsida maailmast erinevaid jätkusuutlikke tootmisettevõtteid, kes on oma süsteemid ja protsessid sertifitseerinud vastavate ökomärgistega ning kes tõesti tahavad keskkonda säästa ja muuta vana traditsioonilist tarneahelat rõivatööstuses. Kiirmoe kettide toodangusse tuleb suhtuda ettevaatusega isegi siis, kui näete, et rõivaetiketile on kirjutatud orgaaniline kangas. Lugege sertifikaatide taustainfot ja tarbige teadlikult.

Selleks, et meie jalajälg loodusele oleks väiksem, tuleb oma tarbimisharjumusi muuta eelkõige teadlikumaid ostuvalikuid tehes. Soovitan alati uurida, kas valitud ökotoode on tähistatud vastavate ökomärgistega ning mida need täpselt tähendavad. Sõnad „looduslik” või „öko” iseenesest võivad viidata rohepesule, mille õnge on kerge sattuda. Kui sertifikaatidesse põhjalikumalt süveneda, siis tuleb välja, et näiliselt sarnastel märgistel võib olla väga erinev tähendus.

Kõigepealt tuleks endale aru anda, et nn naturaalsete kangaste tootmine on tegelikult looduskeskkonda äärmiselt reostav. Näiteks puuvilla kasvatamisel kasutatakse palju erinevaid põllumajanduslikke kemikaale, mis settivad maapinda ja ka puuvilla kiusse. Puuvilla kasvatamine nõuab tohutult vett, mille tõttu on terved järved kuivanud. Puuvillakanga töötlemiselgi kasutatakse mürgiseid värvaineid ja kemikaale, mis on ohtlikud inimese tervisele. Soe Textile partneriteks on ettevõtted, kellede tootmisprotsess on kontrollitud standarditega, mis tagavad nii maheda põllumajanduse, kasutatavate kemikaalide piirmäärad kui ka taaskasutuse põhimõtted.

Järgnev tekst võib tunduda igav, kuid annab ülevaate sellest, mida üks või teine sertifikaat tähendab.

 

OEKO-TEX® standard on eestlastele ehk kõige tuntum. Kuid kindlasti vähesed teavad, et see sertifikaat ei tähenda veel ökoloogilist kangast. OEKO-TEX® sertifikaadil on erinevad tasemed tulenevalt sellest, millist tegevust reguleeritakse. Kui tekstiiltootel on silt OEKO-TEX® STANDARD 100, võite olla kindel, et seda toodet on testitud kahjulike ainete suhtes ja toode on inimese tervisele kahjutu.

 

 

STeP by OEKO-TEX® tähistab jätkusuutlikku tekstiili tootmist. Sertifikaadi omanik peab keskkonnasõbralikke tootmisprotsesse pikka aega rakendama ja olema töötingimuste kujundamisel sotsiaalselt vastutustundlik.

 

 

OEKO-TEX® MADE IN GREEN sertifikaati lubab, et materjale töödeldakse keskkonnasõbralikes tootmishoonetes, kus tagatakse töötajate tervise kaitse ja tööohutus ning kus rakendatakse töödeldakse ja värvitakse kangast üldiselt heaks kiidetud viisil. Tarbekaupade puhul peab toote kogukaalust 85% olema STeP sertifitseeritud. Näiteks õmblusniit ei pea olema olema SteP sertifikaadiga, kuid see peab olema vaba kahjulikest ainetest.

 

Oeko-Tex sertifikaadi õigsust saab kontrollida sildil oleva koodi järgi, kas see on õige ja kehtiv. Moodsamad sildid on varustatud ka QR-koodiga.

Eraldi antakse välja ka sertifikaati nahast toodetele – Leather Standard by Oeko-Tex. Kemikaali tootjad võivad taotleda sertifikaati Eco Passport by Oeko-Tex, mis reguleerib tekstiilkemikaalide tootmisprotsesse.

 

Ökoloogilise kanga tagab GOTS (Global Organic Textile Standard) sertifikaat. Ülemaailmse orgaanilise tekstiili standard reglementeerib nõuded, mille järgi tekstiili tooraine on kasvatatud ja koristatud kahjurimürke kasutamata, taimi ei ole geneetiliselt muundatud ning toorainet on sotsiaalselt ja keskkonnatundlikult töödeldud. Samuti tagab sertifikaat, et tööjõudu koheldakse vastavalt tervisekaitse ja tööohutuse nõuetele ning ettevõte ei kasuta lapstööjõudu. GOTS sertifikaat tagab kogu tootmisettevõtte tarneahela läbipaistvuse ja jälgitavuse.

 

GRS – Global Recycle Standard on rahvusvaheline kolmanda osapoole tootestandard, mis tagab taaskasutatud materjali kontrollitud jätkusuutliku töötlemise. Sertifikaadil on kolm peamist eesmärki:

  • vähendada tootmise kahjulikke mõju inimestele ja keskkonnale,

  • töötlemisprotsessid oleksid rohkem säästlikud,

  • toodetes suurendatakse taaskasutusse võetud sisu protsenti.

 

Valides nende sertifikaatidega tooteid oled teinud sammu toetamaks jätkusuutlikku tootmist ja inimväärsemat elu tulevikus. Standardid iseenesest ei taga veel, et lõputud tekstiilijäätmete prügimäed kaoksid, kuid aitab tarbida teadlikumalt ning teha paremaid valikud keskkonna säästmise eesmärgil.

Video OEKO-TEX Made in Green standardist https://www.youtube.com/watch?v=BE9C4kUyEHY

Video GOTS standardisthttps://www.youtube.com/watch?v=TMmLCPuerQg&t=11s