Globaalne tekstiilitööstus on tööstusharu, mille väärtuseks oli 2020. aastal 1,5 miljardit dollarit. Tänu e-kaubanduse tõusule, hinnati selle kasvu 4,4% aastas. Sellest suurima tuluosa moodustas puuvill 39%, mille suurimateks tootjateks on Hiina, India ja USA. Umbes sama palju toodeti keemilisi tekstiile, kuigi kemikaalid on ohtlikud inimeste tervisele ja keskkonnale, kasutatakse neid laialdaselt nii puuvilla kui keemiliste tekstiilide tööstuses. Tekstiilitööstus tekitab 10% kogu maailma reostusest, mida edestab kõigist tööstusharudest vaid lennundus.
Tekstiilitööstuse reostus on kõige hullemini mõjutanud USA-d ja Aasia riike. Meie siin Eestis elame nagu rohelises oaasis ega näe otseselt, millist mõju on avaldanud maailmale tekstiilitoodete tarbimise kahekordistumine aastatel 2000-2015. Kui aastal 1975 osteti keskmiselt 5,9 kg rõivaid inimese kohta, siis 2018 osteti 13 kg rõivaid inimese kohta, iga eurooplane ostab täna umbes 26 kilo tekstiile aastas, millest 11 kilo ära viskab. Keskmine ameeriklane ostab iga 5 päeva tagant uue rõivaeseme. Mida rohkem uusi rõivaid ostame, seda vähem me neid kanda jõuame, tuleb välja, et 15 aasta taguse ajaga võrreldes suisa 36% vähem.
Enamik rõivastest põletatakse või ladestatakse prügilatesse, vaid 1% sellest taaskasutatakse. Tekstiilitööstus toodab maailma kasvuhoonegaaside heitest 10% edestadest selles osas lennu- ja merelaevandust kokku. Ühe puuvillasärgi tarvis kasutatakse kokku 2700 liitrit vett ning ennustatakse, et aastatel 2015-2050 võib tekstiilitööstus lisada ookeanisse 22 miljonit tonni mikrokiude.
Kogu see statistika on kõhedusttekitav ja hoomamatu. Mida me saame siis selleks teha, et üksikisiku tasandil tekstiilitööstuse jalajälge looduskeskkonnale parandada? Euroopa Liit soovib võimalikult kiiresti üle minna ringmajandusele, mistõttu võeti 2021. aasta veebruaris vastu resolutsioon uue ringmajanduse tegevuskava kohta, mille eesmärk on ringmajandusele üle minna täielikult aastaks 2050. Kas see ka õnnestub, näitab aeg.
Meie kui tarbija ülesanne oleks kõigepealt korraldada ringmajandus oma majapidamises. Teadlikult tarbides väiksema loodusliku jalajäljega toodetud tooteid, osta tooteid pikemaks perioodiks ning eelistada teise ringi rõivaid, miks mitte ka kangaid? Kasutatud tekstiilid viia selleks ette nähtud kogumispunkti või taaskasutuspoodidesse. Mida me kindlasti teha saame, on korduvkasutus – kanda riidest poekotti, nuusata nina riidest taskurätti, kasutades orgaanilisest tekstiilist käterätikuid ning anda mõnele vananevale esemele uus elu teises valdkonnas.
Kuna hetkel seisab materjalide taaskasutus ka tehnoloogia taga, siis on mõistlik tarbida monoliitseid materjale, ehk 100% puuvilla, 100% linast, 100% siidi, sest neid kangaid on kõige kergem ümber töödelda. Näiteks ostate kleidi, mis on valmistatud ökoloogilisest 100% puuvilllast või kasutate 100% linasest voodipesu. Kuskil laborites osatakse ka erikiulisi materjale üksteises eraldada, kuid millal need tehnoloogiad tarbijani jõuavad on raske hinnata. Eraldatud kiududest uute vastupidavate materjalide tootmine on omaette väljakutse. Seetõttu peame ka täna pigem leppima taaskasutatud materjalidest segukangastega, et neid üldse kasutada saaks. Meie poest on võimalik osta teksastest valmistatud pleede, mis sisaldab ka plastpudelistest valmistatud polüestrit.
Soe Textile on võtnud oma eesmärgiks otsida maailmast erinevaid jätkusuutlikke tootmisettevõtteid, kes on oma süsteemid ja protsessid sertifitseerinud vastavate ökomärgistega ning kes tõesti tahavad keskkonda säästa ja muuta vana traditsioonilist tarneahelat rõivatööstuses. Kiirmoe kettide toodangusse tuleb suhtuda ettevaatusega isegi siis, kui näete, et rõivaetiketile on kirjutatud orgaaniline kangas. Lugege sertifikaatide taustainfot ja tarbige teadlikult.